Kärdla elektrijaam
   
Kärdla elektrijaam
Ajalugu
 
Galerii
Kontakt

Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloo jäädvustamine ja eksponeerimine

Sissejuhatus

Käesolev uurimus keskendub perioodile, mis eelnes elektritootmisele Kärdla Elektri-jaamas pärast II maailmasõda ja järgnenud Hiiumaa järk-järgulisele ühendamisele ühtsesse elektrivõrku. Perioodi valik on tingitud asjaolust, et Kärdla Elektrijaama ajalugu ENSV- perioodist on võrdlemisi detailselt dokumenteeritud tänu Meeliks Julge kirjatöödele. Kirjutiste sari on publitseeritud “Hiiu Lehes” ja on seetõttu huvilistele kättesaadav.

Elektritootmise varajase ajaloo Hiiumaal võib tinglikult jagada kolme perioodi:

I. Elektritootmine 20. sajandi esimesel poolel enne Teist maailmasõda.

Selle perioodi peamised tegevused olid seotud Kärdla Kalevivabriku ja lähema ümbruse elektrifitseerimisega. Säilinud kirjalikud allikad räägivad peamiselt vaid kavatsustest elektrifitseerida Kärdla ja Käina, samuti plaanist rajada Pihla raba turbal töötav elektrijaam. Perioodi jäävad ka esimesed taluelektrijaamad tuuleturbiinide baasil.

II. Väikeste asula-, talu- ja külaelektrijaamade rajamine Hiiumaal Teise maailmasõja ajal.

Maailmasõja tingimused tekitasid olukorra, kus elektritootmine osutus mööda-pääsematuks: valgustuspetrooli ei olnud võimalik kusagilt hankida. Lisaks olid maha-jäetud Nõukogude sõjaväebaasid ettevõtlikele meestele varustuse: generaatorite, juhtme-traadi, isolaatorite, stepslite-pistikute ja muude tarvikute hankimise kohaks.

III. Küla- (kolhoosi-) ja ettevõtete elektrijaamade rajamine enne saare järk-järgulist ühtset elektrifitseerimist 20. sajandi 50.-ndatel-60.-ndatel aastatel.

Antud perioodi kohta informatsiooni hankimine osutus üllatavalt keeruliseks. Ootuspärane allikas: ajaleht “Nõukogude Hiiumaa” ei kajastanud väikeste elektrijaamade rajamist ja ekspluatatsiooniargipäeva praktiliselt üldse mitte. Peamiseks allikaks osutus võrdlemisi napp suuline pärimus.

PDF (8 MB, 69 lk)